Sunday, May 13, 2012

Hei tuul..

..
meil on tunde
ei ühtegi päeva
uks läeb kinni ja kurgu alt kuub
meie tunde karmjaheda käega
haarab endale tuul

.. nii saabki kõik tuulest viidud.

"Tuulest viidud" Margaret Mitchell. Raamat räägib Ameerika kodusõjast Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel aastatel 1861-1865. Loo keskmes on Scarlett O'Hara, maakonna kauneim ja ihaldatuim noor daam. Tema idüllilise elu purustab esiteks teade, et mees keda ta armastab, abiellub teisega. Noore ja rumalana abiellub ta vihast mehega, keda ta ei armasta ning kes sõja alates surma saab. See seab Scarletti üksikemast lese seisusesse, mis ei luba tal osa võtta ühestki peost, kanda värvilisi kleite ega flirtida. 18. aastasele on see mõistetamatu ning oma protestiva iseloomu tõttu käitub ta vastupidiselt ühiskonnanormidele. Sellele teele meelitab teda ka muidugi Rhett- mees, kes on samasuguse normidevastase käitumise pärast seltskondadest tõrjutud.
Sõda laastab kogu maa. Lõpuks jõuab Scarlett, kes vahepeal elas linnas, tagasi koju Tarasse, tema ema on surnud, isa mõistuse kaotanud, õed haiged, orjad põgenenud, puuvill hävitatud, loomad ja toiduvarud jänkide poolt röövitud. Scarlett otsustab mineviku seljataha jätta ning hakkab oma perekonna eest vastutama- tüdrukust, kes enne sõda ei tõstnud maha kukkunud taskurättigi oma kätega üles, on saanud naine, kes teeb maatööd, et oma peret toita.

Raamat on pikk ja korralikku ülevaadet seekord ei tee. Lugesin ka ise vaid esimese osa läbi, teise osa saamiseni ei suutnud oodata ning vaatasin loo lõpuni filmiga. Kuna filmid nagu ikka, on raamatutest üsnagi erinevad, siis ilmselt loen kunagi ka teise osa raamatu läbi. Samas, kui raamatut mitte arvestada, oli ka film väga hea. Lõpp oli minu arvates pisut segane, oleks võinud olla kas "happy end" või siis veelgi dramaatilisem.

Esimest korda kogesin seda, et jäin raamatut lugedes alati magama. Võimalik, et asi oli samaaegselt käivates Kevadpäevades, kuid esialgseks lugemistempoks oli maksimaalselt 1peatükk päevas. Mingist hetkest aga sai päevaseks tavaks keskmiselt veidi üle 100lk päevas..ja läbi ta saigi.

Lõpetuseks ütlen, et raamat oli üle ootuste - esialgu tundus, et tegemist on üsna sisutühja "naistekaga", aga tegelikult see päris nii ei ole. Muidugi on ka paremaid ja sisukamaid teoseid, kuid vahelduseks oli päris hea. Kes lugeda ei viitsi, vaadaku kindlasti filmi, soovitan väga. Film on küll pikk- pea 4 tundi, kuid on seda väärt! :)

Scarlett: I cant think about that right now. If I do, I'll go crazy. I'll think about that tomorrow.
Scarlett: I can shoot straight, if I don't have to shoot too far.

Rhett
Gerald: Do you mean to tell me, Katie Scarlett O'Hara, that Tara - that land doesn't mean anything to you? Why, land's the only thing in the world worth working for, worth fighting for, worth dying for, because it's the only thing that lasts.
Scarlett: Oh, Pa. You talk like an Irishman.Gerald: It's proud I am that I'm Irish, and don't you be forgetting, Missy, that you're half-Irish, too. And, to anyone with a drop of Irish blood in them - why, the land they live on is like their mother. Oh, but there, there. Now, you're just a child. It'll come to you, this love of the land. There's no getting away from it if you're Irish.
Scarlett, Tara


Tammetosin/Twelve oaks

Scarlett, Mammy