Liebe ist für alle da - nicht für mich

Noooo tere. Jälle on vahepeal palju aega mööda läinud.. aga selle ajaga on nii mõndagi korda saadetud. Näiteks jõudsin ära teha oma praktika (Y) ! :) Ja praktika käigus sai minu pauside kaaslaseks muidugi Jane Eyre. Kevadel vaatasin ka samanimelist filmi, väga hea film oli, aga raamat on muidugi veel parem!


"Jane Eyre" on Inglise kirjaniku Charlotte Brontë teos. Jane on tüdruk, kes kaotanud mõlemad oma vanemad ning elab sugulaste juures, kes teda vihkavad. Et temast lahti saada, saadetakse tüdruk kooli (vaestekool, internaat), kus ta veedab 8 aastat, lõpuks ta lahkub sealt ning asub tööle guvernandina. Tema õpilaseks saab Mr. Rochesteri hoolealune. Otseloomulikult aga armub Jane Mr. Rochesteri, mehesse, kes on temast väga palju vanem, kogenum .. ning abielus. Noore ja naiivsena nõustub Jane temaga abielluma, kuid pulmapäeval tuleb välja mehe saladus. Jane põgeneb, hulgub ringi, kuid lõpuks läheb siiski Mr. Rochesteri juurde tagasi. Mees on jäänud pimedaks ning kaotanud ühe käe, kuid nende armastus on nii suur, et neil tuleb ilusilus elu, abielluvad, saavad lapsi jne. Nagu ikka, Happy End.
Jah, palju sündmusi jäi rääkimata, kuid kellel huvi, loeb ise või vaatab filmi ;)
Raamatus on seotud palju žanre ning ühiskonnaprobleeme, peamiselt võiks aga öelda, et tegu on romantilise draamaga.


Peale seda nunnut-toredat armastuslugu sai kätte võetud ka järgmine raamat, aga kuna praktika sai läbi, siis langes ka lugemis tepo märgatavalt :/ Kui nüüd ennast kokku võtan, siis saab ehk ikka peagi see ka läbi. Seniks kaunist suve (mis nüüd alles vist saabus oma soojusega), meeletuid suveöid täis armastust ja .. mmm, pigem siiski palju päikest ja pidu ;)


"It is in vain to say human beings ought to be satisfied with tranquility: they must have action; and they will make it is they cannot find it."
*

“Do you think I am an automaton? — a machine without feelings? and can bear to have my morsel of bread snatched from my lips, and my drop of living water dashed from my cup? Do you think, because I am poor, obscure, plain, and little, I am soulless and heartless? You think wrong! — I have as much soul as you — and full as much heart! And if God had gifted me with some beauty and much wealth, I should have made it as hard for you to leave me, as it is now for me to leave you. I am not talking to you now through the medium of custom, conventionalities, nor even of mortal flesh: it is my spirit that addresses your spirit; just as if both had passed through the grave, and we stood at God's feet, equal — as we are!”

*

“Rochester: "Jane, be still; don't struggle so like a wild, frantic bird, that is rending its own plumage in its desperation."
Jane: "I am no bird; and no net ensnares me; I am a free human being, with an independent will; which I now exert to leave you.”